Mina kui grupis õppija

Eelmises loengus anti meile tabel ning me pidime ennast grupitöö tegijana analüüsima. Tabelist leidsin enda juures nii halbu kui ka häid külgi. Headeks külgedeks on näiteks see, et osalen grupitöös, olen kohusetundlik ning üritan endast grupitöö õnnestumiseks kõik anda. Kindlasti on hea see, et ma ei ole domineeriv ning üritan alati teiste inimeste arvamusega arvestada- isegi siis kui mina nii ei arva.

Leidsin enda juures ka mõningad puudused. Näiteks tahaksin olla suurem küsija ning teiste grupikaaslaste innustaja.

Üldiselt on mulle terve minu elu grupitöö ja grupis õppimine meeldinud. Arvatavasti on see nii seetõttu, et põhikoolis ja gümnaasiumis toimus grupitöö tuttavate inimestega. Inimestega, keda sa tunned, on koostöö tegemine palju kergem. Sa ei pea hakkama nende isiksust avastama vaid kõik on sulle tuttav.

Esimese aastaga ülikoolis olen avastanud, et grupitöö ei olegi enam õppimisviis, mis mulle väga meeldib. Olen mõistnud, et mõningal juhul on individuaalset tööd palju kergem ja rahulikum teha. Põhjus on võõrastes ja uutes inimestes. Kindlasti olen võõrastega kinnisem ning ei julge iga kord oma arvamust avalda.

Olen siiani kõikide grupitöödega hakkama saanud, kuid kindlasti on mul veel palju arenemiseruumi. ;)

Päike paistab..ilm on soe ;)

Nii..kolisin ennast ja oma asjad spetsiaalselt rõdu peale..et saaksin värskes õhus viibida, ilma nautida ja blogi kirjutada. Kahju ainult, et rõdule päike ei paista. Praeguse ilmaga tahaks küll maal oma aias istuda, mitte linnas olla. Kohe näha, et olen maalaps, oskan sellistest asjadest puudust tunda. :(

• Eelmises loengus anti meile ülesanne tuletada meelde üks sündmus, mis on seotud grupis õppimisega. Minu jaoks tundus see alguses väga raske, sest olin alles unine ning pea ei töötanud. Siiski kirjutasin üles olukorra, kui üheksandas klassis õppisime sõbrannaga koos geograafia eksamiks. Koos õppides saime üksteise tugevatest ja nõrkadest külgedest kasu. Näiteks kui mina või sõbranna mingit asja ei osanud siis pöörasime sellele eriti tähelepanu ning eksamil olles meenusid seosed ning õpitu tuli meelde. Arvan, et selline õppimisviis tõi meile mõlemile kasu.
• Teine ülesanne eelmises loengus oli grupitöö. Pidime ennast numbrite järgi gruppidesse jagama ning koos erinevate teemade üle arutama. Rühmaliikmed olid kõik erinevatelt erialadelt ning mina polnud neist kellegiga varem suhelnud. Minu arvates klappis meie rühm hästi, vähemalt esmapilgul tundus nii. Kõik rühmaliikmed olid avatud ja suhtlejad inimesed.

Motivatsioonipuudus

Tunnen jälle, et raske on ennast motiveerida seda blogi kirjutama. Ma ei tea miks, aga tunnen, et mul ei ole midagi uut ega enneolematut öelda.

Intervjuu ja selle analüüs on meil nüüd valmis. Võiks öelda, et see oli mulle kergem ülesanne kui eelmine- filmi peategelase analüüsimine. Mul on väga hea meel, et sain seda tööd teha koos oma hea tuttavaga. Meil on temaga paljudest asjadest sarnased arvamused, seetõttu oligi koos analüüsi hea teha. Samuti oli meil hea oma aega planeerida ning kokku saada. Nimelt oleme me pärit samast kohast ning nädalavahetusel saime analüüsi rahulikult oma kodukohas kirjutada. Seda, kui hästi meil analüüs tehtud sai, veel ei tea..loodame, et läks hästi ;)

Eelmise nädala ja kuu kokkuvõte

Eelmisel kolmapäeval käsitlesime loengus õppija rolle- nii tavaolukordades kui ka koolitussituatsioonides. Üllatusin, kui palju rolle minul kui õppijal olla võib. Ma polnud selle peale ennem kunagi nii mõelnud.. jälle. Olen viimastel kuudel palju ennast märkama ja analüüsima hakanud.

Reedel läksin ma tööle ning juhataja pakkus mulle võimalust osalededa koolitusel. Koolituse nimi on "Psühhosotsiaalne keskkond koolieelses lasteasutuses". Lasteaia juhataja kiitis seda koolitust väga ning ütles, et sellest on mulle abi nii tööl kui ka koolitöid tehes. Niisiis otsustasin seal osaleda. Koolitus toimub kahel päeval, 13. ja 27. aprillil. Igatahes üritan ennast teadvustada kui õppijana ning uued teadmised läbi analüüsida. Loodan, et sellest tuleb mulle palju kasu. ;)

Võtsin ennast kokku ning tegin ära intervjuu pika töökogemusega õpetajaga. Väga huvitav oli Temaga vestelda. Ma pole jõudnud veel intervjuu vastuseid arvutisse trükkida, kuid kavatsen seda täna teha. Siis on kõik ilus ja korrektne- pean silmas oma käekirja. Samuti on tarvis kirjutada analüüs. Püüan sellega varakult tegelema hakata.


Eelnev kuu möödus jällegi märkamatult- varsti ongi juba suvi käes. Nii tore. Arvan, et selle kuuga õppisingi enda sisse rohkem vaatama. Olen hakanud analüüsima ja mõtestama oma tegevusi ning kogemusi. Ma usun, et see ongi selle loengu eesmärk. Samuti tunnen ma, et mul on vaja veel rohkem ennast analüüsida. Millegipärast on mul endiselt oma mõtete kirja panek raske. Usun, et aja jooksul see muutub..mida rohkem harjutan, seda paremaks läheb. Loota ju võib ... on ju ikkagi meie endi võimuses end paremaks muuta. ;)

Mina kui õppija

Milline õppija olen mina? Seda küsimust olen ma endal viimasel ajal korduvalt küsinud.

Enesearengu subjektina toimimise aluseks on inimese suutlikkus ning valmisolek pidevaks reflektsiooniks oma eesmärkidele ja arusaamadele mõtte andmiseks, millele järgneb muutus tegevuses ja käitumises. (Kadde 2002)

Keskkooli ajal õppisin ma eelkõige heade hinnete ning tunnistuse nimel. Nüüd on minu suhtumine õppimisse muutunud. Olen aru saanud, et õppimine ja enesetäiendamine on üks osa elust. Loomulikult on mulle endiselt tähtis heade hinnetega ülikooli lõpetamine. Siiski teadvustan endale, et hinnetest tähtsamad on teadmised, mida ülikoolist oma tulevase ameti kohta teada saan. Ülikoolist saadud teadmised annavad mulle oskuse saada hästi hakkama oma tulevasel ametikohal.

Sõltumata inimese vanusest, haridustasemest, ametipostist või rollist elus, oleneb tema edukus ning elu mõtestatus enesearendamisest. (Ostun 1998) Enesearendamisel etendab inimene ise aktiivset rolli- ta juhib oma arengut ja püüdleb ise ideaalse mina poole. (Kadde 2002) Mõistan nüüd, et ainult mina saan juhtida oma arengut ning olen alustanud enese suunamist.

Eneseanalüüs- see pole üldse nii kerge, kui olen alati arvanud. Õigupoolest polegi ma kunagi üritanud ennast nii analüüsida. Seda avastasin ma loengu “Õppimine täiskasvanueas” käigus. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel tähendab õppija muutumist tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. (Indre & Karu 1997:215) Loengus vaja läinud ülesandeid tehes ning nende peale mõeldes, olen aru saanud kui raske võib olla ennast ja enda tegemisi/käitumist analüüsida.
Kadde defineerib enesearengu subejkti indiviidina, kes teadvustab ja tunnetab oma arenguvajadusi, on võimeline ning valmis iseenda arengut juhtima ja selle eest vastutama. Samuti on enesearengu subjekti tunnuseks võime oma tegevust analüüsida ja mõtestada. (Kadde 2002) Võin öelda, et olen enesearengu subjektsuse poole teel. Eelkõige seetõttu, et olen aru saanud, kui vajalik on enese tegevuste analüüsimine ja mõtestamine.

Mõtted eelmisest nädalast

Tunnen ennast eelmise nädala pärast natukene halvasti.

Nimelt tekkis mul silma odraiva ning istusin terve nädala kasutuna kodus. Ei käinud loengutes ega tööl. Enesetunne oli halb ning silm paistes. Nüüd hakkab vaikselt korda minema. Sain antibiootikumid ning tundub, et need mõjuvad. Loodan, et järgmine nädal saan jälle tegus olla. ;)

Nädalavahetusel suutsin ennast ületada- käisin sellise silmaga esinemisel ja ülevaatusel . Mul on hea meel, et suutsin oma halva enesetunde kõrvale jätta ning endast kõik anda...tantsupeo nimel. Loodan, et meil läks hästi..seda saame teada alles mai kuus. Lootust on vähemalt. ;)

Siin me olemegi..."Tantsukas" ;)

Tere jälle ;)

Näe..polegi veel teisipäev..siiski olen ma siin..imesid juhtub järelikult ;)

Mõtlesin, et kirjutan siia veel midagi. Nädalavahetus on möödas ja niii tore oli. Pidu läks täielikult korda ja kõigil oli väga hea meel meie üle. Tantsuka 10 aasta juubel on vääriliselt maha peetud. Nüüd on vaja veel ülevaatus üle elada ja siis tuleb veel palju vaeva näha...et tantsupeole saada ;)

Mis ma selle nädalavahetusega õppisin?

Järjekordselt seda, et nähtud vaev tasus end ära. Me oleme palju vaeva näinud..iga nädalavahetus mitu mitmetunnist proovi teinud. Nii tore, et kõik hästi läks. See andis meile palju jõudu ja jaksu juurde. Tahaksin siia pildi ka lisada..aga mul pole veel pilte..kui pildid saan siis lisan tagant järgi. :)

Väga tore on see, et mul õnnestus suurepäraselt oma aega planeerida ning suurte pidustuste kõrvalt suutsin oma aega planeerida ning õppida. Kirjutasin valmis inglise keele repordi, mida mul täna tarvis on. Olen selle üle väga uhke!

Täna on mul veel plaanis loengus Õppimine täiskasvanueas materjalid üle lugeda..teate ju küll.. Kadde, Merriam jms. Kolmapäeval hakkame neid loengus analüüsima uuesti ning ma tahan nendes pädev olla. Sellest on palju aega möödas, kui ma neid viimati lugesin ning olen kindel, et mul pole kõik täpselt meeles.


Tunnen, et olen palju arenenud...mulle on õppimine meeldima hakanud. :) Mulle meeldib koolis käia ja pidevalt erinevate ainete kohta uusi teadmiseid omandada.

Täna vaatasin etv-st hommikuprogrammi. Seal oli täna külaliseks Jaan Tätte. Ta on juba kaua aega üks mu lemmikutest olnud. Nii tore on vaadata, kuidas inimene elab sellist elu, mis talle nii väga meeldib. Vilsandi saarel looduse ja mere ääres. Ma tahaks ka kunagi tagasi maale kolida ja metsade vahele oma maja ehitada. Praegu mulle meeldib linnas, kuid elu aeg ma linnas elada ei soovi. Võib-olla mõtlen ma nii seetõttu, et olen üles kasvanud maal oma majas...ilusas männimetsas.
Tänases saates ütles Jaan Tätte, et hingel ja vaimul ei tohi lasta alla vajuda, tuleb leida endas see, mis laseb meil alati lapseks jääda. Mulle meeldis see mõte. Mulle on alati meeldinud veidikene lapsikas ja naerusuine olla. Muidugi tuleb ennast jälgida, et see lapsikus liiga esile ei tõuseks. Elust tuleb rõõmu tunda ning nautida seda täiel rinnal. See on minu tänase päeva mõte!