Mina kui õppija

Milline õppija olen mina? Seda küsimust olen ma endal viimasel ajal korduvalt küsinud.

Enesearengu subjektina toimimise aluseks on inimese suutlikkus ning valmisolek pidevaks reflektsiooniks oma eesmärkidele ja arusaamadele mõtte andmiseks, millele järgneb muutus tegevuses ja käitumises. (Kadde 2002)

Keskkooli ajal õppisin ma eelkõige heade hinnete ning tunnistuse nimel. Nüüd on minu suhtumine õppimisse muutunud. Olen aru saanud, et õppimine ja enesetäiendamine on üks osa elust. Loomulikult on mulle endiselt tähtis heade hinnetega ülikooli lõpetamine. Siiski teadvustan endale, et hinnetest tähtsamad on teadmised, mida ülikoolist oma tulevase ameti kohta teada saan. Ülikoolist saadud teadmised annavad mulle oskuse saada hästi hakkama oma tulevasel ametikohal.

Sõltumata inimese vanusest, haridustasemest, ametipostist või rollist elus, oleneb tema edukus ning elu mõtestatus enesearendamisest. (Ostun 1998) Enesearendamisel etendab inimene ise aktiivset rolli- ta juhib oma arengut ja püüdleb ise ideaalse mina poole. (Kadde 2002) Mõistan nüüd, et ainult mina saan juhtida oma arengut ning olen alustanud enese suunamist.

Eneseanalüüs- see pole üldse nii kerge, kui olen alati arvanud. Õigupoolest polegi ma kunagi üritanud ennast nii analüüsida. Seda avastasin ma loengu “Õppimine täiskasvanueas” käigus. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel tähendab õppija muutumist tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. (Indre & Karu 1997:215) Loengus vaja läinud ülesandeid tehes ning nende peale mõeldes, olen aru saanud kui raske võib olla ennast ja enda tegemisi/käitumist analüüsida.
Kadde defineerib enesearengu subejkti indiviidina, kes teadvustab ja tunnetab oma arenguvajadusi, on võimeline ning valmis iseenda arengut juhtima ja selle eest vastutama. Samuti on enesearengu subjekti tunnuseks võime oma tegevust analüüsida ja mõtestada. (Kadde 2002) Võin öelda, et olen enesearengu subjektsuse poole teel. Eelkõige seetõttu, et olen aru saanud, kui vajalik on enese tegevuste analüüsimine ja mõtestamine.